17. novembril avanes 10.-12. klasside õpilastel taas võimalus end kultuurselt harida. Teatrihuvilised õpilased ja õpetajad ning Margus Mikomägi suundusid Viljandi Ugalasse vaatama etendust „Amadeus“.
Etenduse-eelsel kolmapäeval kohtusime Mikomägiga, kes rääkis meile nii etendusest kui ka teatrist üldiselt. Õpilastele pakkus huvi ajakirjaniku jõudmine teatri juurde ja ka see, millele peaksime etendust vaadates tähelepanu pöörama. Huvitavat juttu oleks kauemakski jätkunud, seega on oodata ka järgnevat vestlustundi.
Lavastuse sisuks oli (Peter Shafferi näidendil põhinev) lugu sellest, kuidas kuulus Antonio Salieri on süüdi andeka noore helilooja Mozarti surmas, ning inimlik kadedus, mis ta selle koletu teoni viis. Näidend on küll väljamõeldis, kuid põhineb siiski heliloojate elukäikudel. Peaosades Indrek Sammul (Salieri) ja Martin Mill (Mozart).
Ajastu viis meid 18. sajandi Viini, kus mehed esmakordselt kohtusid ning kus ka tegevus toimus. Minimaalsete vahenditega ja lavadekoratsioonide muutusteta suudeti edasi anda mitmeid erinevaid ruume, aegu ja teha erksamaks näitlejate emotsioone. Oluline roll oli lavastuses mõlema helilooja muusikal, mis vaheldus vastavalt tegevusele ning ilmestas, aitas sisse elada nende loomingusse. Kindlasti haris see etendus meid klassikalise muusika vallas, ka tuli ilmsiks usu olulisus muusikute loomingus, kuid samas ei jäänud etendus kuivaks ja igavaks. Tegelaskujude värvikus pani kaasa elama ning võis leida sarnasusi tänapäeva eluga. Eriti imetlusväärne oli Sammuli osatäitmine Salierina: tema muutumisvõime vanast nooreks, väljendusviis, peened naljad ja kuulamapanev hääletämber. Braavo! See tükk haarab endasse, näidates näitlejate koostöövõimet ja loo terviklikkust...
Kolme tunni pikkusele etendusele pani punkti Indrek Sammuli vestlus RÜGi õpilastega Ugala väikses saalis. Näitleja jättis tööd armastava inimese mulje, vastates hea meelega meie küsimustele. Lahkusime teatrist küll väsinud, aga mõtetest tulvil peadega ning Indrek Sammuli lahke naeratuse saatel (ehk Sammusime Sammuli saatel saladuslikku sügisesse).
Elsa-Maria Poopuu
10. h
Margus Mikomägi fotod
Etenduse-eelsel kolmapäeval kohtusime Mikomägiga, kes rääkis meile nii etendusest kui ka teatrist üldiselt. Õpilastele pakkus huvi ajakirjaniku jõudmine teatri juurde ja ka see, millele peaksime etendust vaadates tähelepanu pöörama. Huvitavat juttu oleks kauemakski jätkunud, seega on oodata ka järgnevat vestlustundi.
Lavastuse sisuks oli (Peter Shafferi näidendil põhinev) lugu sellest, kuidas kuulus Antonio Salieri on süüdi andeka noore helilooja Mozarti surmas, ning inimlik kadedus, mis ta selle koletu teoni viis. Näidend on küll väljamõeldis, kuid põhineb siiski heliloojate elukäikudel. Peaosades Indrek Sammul (Salieri) ja Martin Mill (Mozart).
Ajastu viis meid 18. sajandi Viini, kus mehed esmakordselt kohtusid ning kus ka tegevus toimus. Minimaalsete vahenditega ja lavadekoratsioonide muutusteta suudeti edasi anda mitmeid erinevaid ruume, aegu ja teha erksamaks näitlejate emotsioone. Oluline roll oli lavastuses mõlema helilooja muusikal, mis vaheldus vastavalt tegevusele ning ilmestas, aitas sisse elada nende loomingusse. Kindlasti haris see etendus meid klassikalise muusika vallas, ka tuli ilmsiks usu olulisus muusikute loomingus, kuid samas ei jäänud etendus kuivaks ja igavaks. Tegelaskujude värvikus pani kaasa elama ning võis leida sarnasusi tänapäeva eluga. Eriti imetlusväärne oli Sammuli osatäitmine Salierina: tema muutumisvõime vanast nooreks, väljendusviis, peened naljad ja kuulamapanev hääletämber. Braavo! See tükk haarab endasse, näidates näitlejate koostöövõimet ja loo terviklikkust...
Kolme tunni pikkusele etendusele pani punkti Indrek Sammuli vestlus RÜGi õpilastega Ugala väikses saalis. Näitleja jättis tööd armastava inimese mulje, vastates hea meelega meie küsimustele. Lahkusime teatrist küll väsinud, aga mõtetest tulvil peadega ning Indrek Sammuli lahke naeratuse saatel (ehk Sammusime Sammuli saatel saladuslikku sügisesse).
Elsa-Maria Poopuu
10. h
Margus Mikomägi fotod