Järjekorras kolmas teatriskäik viis seekord Eesti Draamateatrisse. H-klasside õpilased kohtusid 22. jaanuaril maalisaalis Andrus Kivirähkiga, kes jutustas nii oma elust, raamatutest kui teatrist. Aktiivsed õpetajad ja õpilased esitasid ka oma küsimusi ning jällegi aitas jutujärje alustamisel ja hoidmisel Margus Mikomägi.
Etendus kandis nime „Eesti matus“, näitlejateks olid Eesti teatri koorekihiks olevad Jan Uuspõld, Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa Martin Veinmann, Merle Palmiste, Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Ester Pajusoo. Ootused olid kõrged, meeleolu oli rahulik, kuid erk. Draamateatri suur saal mõjus tumedalt ja suursuguselt, tõeline teater! Kuigi meie istekohad ei olnud kõige paremad, ei vähendanud see etenduse kaasahaaravat kulgu. Kivirähki tekstile lavastatud etenduse sisuks oli ühe Eesti suguvõsa, kes oli kokku saanud matustel, lugu. Põhiline motiiv oli eestlaste suur tööarmastus ning ka töö kui orjastaja mõju suguvõsale, põlvkondadele. Kivirähk mainis, et paljud tegelased ongi raamatu „Tõde ja õigus“ ainetel oma iseloomujooned / nimed omandanud. Meid kõnetav oli kindlasti noorte tegelaste soov talu ikkest pääseda ja enda elu elada. Tegevus oli siiski toodud tänapäeva ja huumor oli eestlastele arusaadav.
Sai naerda , kaasa elada, samastuda – kokkuvõttes pani mõtlema, ka enda suguvõsa tegemiste üle.
Elsa-Maria Poopuu,
10.h
Margus Mikomägi fotod
Etendus kandis nime „Eesti matus“, näitlejateks olid Eesti teatri koorekihiks olevad Jan Uuspõld, Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa Martin Veinmann, Merle Palmiste, Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Ester Pajusoo. Ootused olid kõrged, meeleolu oli rahulik, kuid erk. Draamateatri suur saal mõjus tumedalt ja suursuguselt, tõeline teater! Kuigi meie istekohad ei olnud kõige paremad, ei vähendanud see etenduse kaasahaaravat kulgu. Kivirähki tekstile lavastatud etenduse sisuks oli ühe Eesti suguvõsa, kes oli kokku saanud matustel, lugu. Põhiline motiiv oli eestlaste suur tööarmastus ning ka töö kui orjastaja mõju suguvõsale, põlvkondadele. Kivirähk mainis, et paljud tegelased ongi raamatu „Tõde ja õigus“ ainetel oma iseloomujooned / nimed omandanud. Meid kõnetav oli kindlasti noorte tegelaste soov talu ikkest pääseda ja enda elu elada. Tegevus oli siiski toodud tänapäeva ja huumor oli eestlastele arusaadav.
Sai naerda , kaasa elada, samastuda – kokkuvõttes pani mõtlema, ka enda suguvõsa tegemiste üle.
Elsa-Maria Poopuu,
10.h
Margus Mikomägi fotod