Lõunased etüüdid mõne sõnaga sõpradele
Ka sel aastal ei ole teatrihuvi Rapla Ühisgümnaasiumis raugenud, juba teist aastat said õpilased osa erinevatest teatriga seotud projektidest. Selle raames avastati Tohisoo loovuslaagris Kristiina Oomeri ja Margus Mikomägi juhtimisel, millised võimalused iseendas ja kaaslastes varjul on ja kui põnev on luua midagi täiesti uutmoodi, käidi mitmeid etendusi nautimas, kohtuti näitlejate, kooli vilistlaste Märt Avandi ja Mikk Jürjensiga. Ees ootab sõit Tartusse, et vaadata Uku Uusbergi „Karjääri“ ja kohtuda selles kaasa mängiva Robert Annusega.
Traditsiooniks saanud üritusena toimus ka tänavusel teatripäeval, 27. märtsil esinemine koolikaaslastele, kus saadi vahetu ja ootamatu loomeelamus. Publiku ette astusid sel aastal Henri Pukk, Eerik Robert Ots ja Ursel Tilk ning alates veebruarist Krista Oleski suunamisel tegutsev näitetrupp, mille koosseisust tulid lavale kuus kaunist neidu: Inga Tarto, Anelle Trepp, Kirsika Meresmaa, Elerin Tammel, Karmen Palusoo ja Birgit Käsper. Klaveril aitas meeleolu luua Johanna Hark.
Alustati näilise vabakavaga, mis siiski kasvas välja suurepärase ja pisut iroonilise huumoriga etüüdideks. Punase valguse taustal esinesid poisid „küünlatantsuga“, mis leidis huvitava ja ebatraditsionaalse lõpplahenduse, kus üks osatäitjatest lõpetas eksimuse tõttu ratastoolis (otseses ja kaudses tähenduses), ehk vaatajatele näidati ka seda, mis leiab aset näidendi proovide ajal.
Tüdrukute näitegrupp esines etüüdiga, mis sisaldas endas vaid mõnda sõna, kuid andis edasi huvitava mõtte. Trummide ja liikumisega loodi laval eriline atmosfäär ja publikule edastati sõnum, mida võis tõlgendada mitmeti, ent kahtlemata rääkis see ühiskonna mõjust inimesele, endaksjäämisest ja massile allumisest.
Noormeeste esituses sai näha ka ümberkehastumist Kuimetsa küünlajalatantsu ansambliks. Oma tabava ja huumorihõngulise tükiga näitasid poisid end tuntud headuses ning panid saali naerust vappuma. Kõlama jäi ka huvitav mõte, et „teater tervikuna ongi suur maagia“.
Tuleb väärtustada mängu ilu ja noori meistreid, kes seda vahendavad, ning nende oskust vaid mõne sõnaga argipäeva vaheldust tuua.
Elsa Maria Poopuu, 11. h
Anni Sahkuri fotod
Ka sel aastal ei ole teatrihuvi Rapla Ühisgümnaasiumis raugenud, juba teist aastat said õpilased osa erinevatest teatriga seotud projektidest. Selle raames avastati Tohisoo loovuslaagris Kristiina Oomeri ja Margus Mikomägi juhtimisel, millised võimalused iseendas ja kaaslastes varjul on ja kui põnev on luua midagi täiesti uutmoodi, käidi mitmeid etendusi nautimas, kohtuti näitlejate, kooli vilistlaste Märt Avandi ja Mikk Jürjensiga. Ees ootab sõit Tartusse, et vaadata Uku Uusbergi „Karjääri“ ja kohtuda selles kaasa mängiva Robert Annusega.
Traditsiooniks saanud üritusena toimus ka tänavusel teatripäeval, 27. märtsil esinemine koolikaaslastele, kus saadi vahetu ja ootamatu loomeelamus. Publiku ette astusid sel aastal Henri Pukk, Eerik Robert Ots ja Ursel Tilk ning alates veebruarist Krista Oleski suunamisel tegutsev näitetrupp, mille koosseisust tulid lavale kuus kaunist neidu: Inga Tarto, Anelle Trepp, Kirsika Meresmaa, Elerin Tammel, Karmen Palusoo ja Birgit Käsper. Klaveril aitas meeleolu luua Johanna Hark.
Alustati näilise vabakavaga, mis siiski kasvas välja suurepärase ja pisut iroonilise huumoriga etüüdideks. Punase valguse taustal esinesid poisid „küünlatantsuga“, mis leidis huvitava ja ebatraditsionaalse lõpplahenduse, kus üks osatäitjatest lõpetas eksimuse tõttu ratastoolis (otseses ja kaudses tähenduses), ehk vaatajatele näidati ka seda, mis leiab aset näidendi proovide ajal.
Tüdrukute näitegrupp esines etüüdiga, mis sisaldas endas vaid mõnda sõna, kuid andis edasi huvitava mõtte. Trummide ja liikumisega loodi laval eriline atmosfäär ja publikule edastati sõnum, mida võis tõlgendada mitmeti, ent kahtlemata rääkis see ühiskonna mõjust inimesele, endaksjäämisest ja massile allumisest.
Noormeeste esituses sai näha ka ümberkehastumist Kuimetsa küünlajalatantsu ansambliks. Oma tabava ja huumorihõngulise tükiga näitasid poisid end tuntud headuses ning panid saali naerust vappuma. Kõlama jäi ka huvitav mõte, et „teater tervikuna ongi suur maagia“.
Tuleb väärtustada mängu ilu ja noori meistreid, kes seda vahendavad, ning nende oskust vaid mõne sõnaga argipäeva vaheldust tuua.
Elsa Maria Poopuu, 11. h
Anni Sahkuri fotod